mail@kaul.ee
+372 5126 421

Biomassi kasutatav hulk suureneb jõudsalt

Eesti on biomassi doonorriik, kuid toodab endiselt üle 90 protsendi elektrist põlevkivist, mis viitab Eesti Energia strateegiajuhi Jaanus Arukaevu sõnul ilmselgele vastolule energiapoliitikas. Eesti eristub biomassi omavatest riikidest selle poolest, riiklikus taastuvenergia arengukavas on kirjas kõige väiksem biomassi kasutamise soov. Me anname oma biomassi kui kõige odavama taastuvenergia allika teistele riikidele CO2 heitmete vähendamiseks. Ja kavandame seejärel oma taastuvenergia eesmärkide saavutamist kallimate tehnoloogiate ja energialiikide abil. Biomassi kasutamist energeetikas me peatada ei suuda – see on Euroopas selge kliimapoliitiline otsus. Sisuliselt on põlevkivi osaline asendamine biokütustega kiireim ja odavaim viis vähendada Eesti tootmises põlevkivi osakaalu ja sellest tekkivat saastet. Arukaevu väidab, et nõudlus hakkepuidu järele tõuseb lähiaastatel Euroopas 2,5 korda. See toob aga paratamatult ka puidu hinna tõusu Eestis, rõhutas Arukaevu, kes on ka energiatööstuse liidu juhatuse liige. Ta tõi välja, et Rotterdamis käivitati novembri alguses Euroopa esimene biomassi börs, sest energiatootjad vajavad kindlat ja stabiilset turgu. Lätil on õigus ehitada uus 400MW võimsusega ka biomassi kasutav elektrijaam, millel juba on Euroopa Liidu riigiabi luba. Soome alustas aga sellest aastast biomassi kasutamise toetamist elektri tootmisel ning Taani ehitab ümber kõik sütt kasutavad jaamad, et neid saaks kasutada ka täielikult biomassi abil. On ilmne, et Läänemere piirkonnas kasvab nõudlus hakkepuidu järele...
read more

Eelised ja takistused biomassi ning kivisöe koospõletamisel

Biomassi peamised eelised võrreldes traditsiooniliste tahkete kütustega Biomassi ja kivisöe koospõletamist olemasolevates fossiilkütuse energiaks muundamise jaamades peetakse üheksvalitsevaks meetodiks energiatootmises kasutatavate taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu suurendamisel. Sellise praktika tulemusena vähendatakse ainult kivisöe põletamisega võrreldes nii üldheitmeid energiaühiku kohta kui kakasvuhoonegaaside (CO2, CH4 jne) heitmeid. Peale selle annab kivisöe ja biomassi koospõletamine olemasolevates kivisöepulbril töötavates elektrijaamades tehnilisi lisaeeliseid ka tänu NOx ja SOx emissioonitasemete vähenemisele. Paljudes Euroopa riikides on sisse seatud saastemaks ja tootjad saaksid kulusid vähendada, kui asendaksid kivisöe biomassiga. Suured elektrijaamad peavad vähendama korstna kaudu eralduvaid heitmeid paigaldades korstnatesse filtreid. Iga tonn heitmeid, mis püütakse kinni enne atmosfääri vabanemist, tähendab tootjale raha, mida ta saab kulutada tootmise jaoks vajalikule energiale ja materjalidele. Järkjärgult töötatakse välja ka teisi kasvuhoonegaase vähendavaid strateegiaid, kõige tähtsam neist on eesmärk suurendada märgatavalt taastuvenergia osatähtsust energia lõpptarbimises – EL-is keskmiselt 20 protsendini aastaks 2020. Ühe tonni kivisöe asendamise biomassiga võib säästa kuni 2,5 tonni CO2 ning veidi vähem, kui tegemist on pruunsöe või ligniidiga. Veelgi enam, fossiilkütuste varude ammendumine aeglustub ning kivisöehindade tõusu mõju kogukuludele väheneb. Biomassi koospõletamine tundub olevat majanduslikult sobiv viis paljude tõsiste probleemide koheseks lahendamiseks, ilma, et oleks vaja teha kulukaid investeeringuid, sest olemasolevaid seadmeid saab kasutada samal kujul või mõningaid vajalikke täiustusi tehes. Kasulikke aspekte on teisigi – töökohtade loomine, eelkõige äärepiirkondades, kuna biojäätmete ja kasvatatavate energiakultuuride järgi on tekkinud nõudlus. Sellega lahendatakse ka sotsiaalseid probleeme nagu tööpuudus ja põllumajandussaaduste ületootmine. Lõpuks veel üks tähtis aspekt, nimelt uute tehnoloogiate järjepidev arendamine ja praktikas katsetamine annab energiatööstusele täiendava uuendusliku potentsiaali. Alljärgnevalt vaadeldakse kõige märkimisväärsemaid ja sagedamini mainitud tehnilisi takistusi biomassi ja kivisöe koospõletamisel. Need tehnilised takistused ja piirangud on liigitatud vastavalt seosele koospõletamise protsessi eri etappidega: biomassi kui energiatootmise jaoks ebapiisava esmase infrastruktuuriga kütusega seotud takistused, kütusena kasutatava biomassi eeltöötlemise ja ettevalmistamisega seotud takistused, põletussüsteemiga ja selle tööga seotud takistused, suitsugaaside puhastussüsteemiga seotud takistused ning lõpuks kõrvalsaaduste kasutamisega seotud takistused. Kohaspetsiifiliste tingimuste tõttu, mis tulenevad tehnoloogiliste põletamisvõimaluste, olemasolevate katelde tüübi ja koospõletusjaamas kasutatava kivisöe või biomassi tüübi erinevustest, ei iseloomusta allpool kirjeldatud konkreetsed takistused paljudel juhtudel mitte kõiki koospõletusjaamu, ning seetõttu ei saa neid üldistavalt vaadelda kui üldlevinud tehnilisi probleeme. Biomassi kui kütuse eeltöötlemise ja ettevalmistamisega seotud takistused Nagu iga teinegi kütus, nõuab biomass enne kateldes kasutamist teatud protsesse elektrijaama rajatistes, nagu näiteks ladustamine, puhastamine, jahvatamine jne. Koospõletamisel kütusena kasutatava biomassi tüüp ja konsistents ning jaamas kasutatava katla tüüp mängivad nõutavate eeltöötlus- ja ettevalmistustoimingute puhul otsustavat rolli. Biomassi eeltöötlemise ja ettevalmistamisega seotud takistused on järgmised....
read more

Miks kasutada fossiilkütuste asemel biomassi?

Kivisöeelektrijaamades biomassi kasutamise suurendamise peamiseks motiiviks on viimasel ajal tekkinud mure atmosfääris süsinikdioksiidi (CO2) järjest suureneva taseme võimaliku mõju pärast maailma kliimale ning EL-i jõupingutused leevendamaks oodatavaid kliimamuutusi, mis avaldavad negatiivset mõju keskmistele temperatuuridele ja meretasemele, nagu selgus 2008. aasta algul Euroopa Komisjoni poolt esitatud energia- ja kliimapaketist. Biomass sobib taastuvenergiaallikana kliimamuutuste leevendajaks oma kasulike omaduste tõttu. Vastupidiselt fossiilkütustele arvatakse biomassi CO2 heitmed olevat kliima suhtes neutraalsed, sest biomassi põletamise käigus eralduva CO2 on eelnevalt atmosfäärist suhteliselt kiiresti kinni püüdnud orgaanilised molekulid, nagu näiteks tselluloos ja ligniin, ning seepärast ei vii biomassist eralduvad CO2 heitmed globaalset kasvuhoonegaaside taset tasakaalust välja, võimaldades biomassi energiaallikana kasutavate tehnoloogiate rakendamist. Seetõttu peetakse ka biomassi põletamist kliimamuutuste seisukohast lähtuvalt heitmevabaks. Biomassi laialdasemat kasutuselevõttu põletusseadmetes energia tootmiseks motiveerivad hetkel rakendatav EL-i liikmesriikide vaheline heitmetega kauplemise skeem ja siseriiklikud strateegiad taastuvenergiaallikate kasutamise soodustamiseks. Fossiilkütuste asendamine biomassiga on viinud tõendatavate CO2 heitmete vähendamisteni ja säästetud lubatud heitkogused võib asjakohastel turgudel maha müüa. Biomassist on veel muudki kasu – uued tootmis- ja jaotusketid aitavad luua uusi töökohti põllumajanduses ja metsanduses ning fossiilenergiaallikaid säilitatakse tulevastele põlvedele. Käesolev brošüür soovib tutvustada uusimaid arenguid biomassi kasutamise valdkonnas, keskendudes kaasaegsetele tehnoloogiatele ja praktilistele kogemustele EL-i uutes liikmesriikides läbiviidud konkreetsete projektide põhjal. Koospõletamise osakaal Erinevates elektrijaamades koospõletatud biomassi kogused on erinevad. Kivisöepulbril töötavad katlad nõuavad oma võimsusest tulenevalt tavaliselt väga suuri sisendkütuse koguseid; seetõttu on teatud kindla koospõletamise osakaalu saavutamiseks vajalik biomassi kogus (kilogrammides) tunduvalt suurem kui näiteks mulliva keevkihiga (BFB) katelde puhul. Eri tüüpi elektrijaamades saavutatav koospõletamise osakaal kõigub vahemikus 0-20% (kivisöepulbril töötavad katlad) kuni 80-100% (keevkihtkatlad). Globaalsed väljavaatedMaailmas on näiteks kivisöeelektrijaamade praegune arvestuslik koguvõimsus ligikaudu 800 GWe. Seega peaks ühe protsendi kivisöe asendamine biomassiga kõigis kivisöejaamades andma teoreetiliselt biomassi väljundvõimsusena 8 GWe energiat ning vähendama CO2 heitmeid umbes 60 mln tonni võrra. Tüüpilise koospõletamise osakaalu korral – 5% energia baasil – vastaks see globaalsele energiapotentsiaalile 40 GWe, tuues kaasa CO2 heitmete vähenemise ligi 300 mln tonni võrra aastas. Sellise nõudluse rahuldamiseks oleks tarvis umbes 200 mln tonni biomassi. Teiste fossiilkütuste kohta andmed siiani puuduvad, kuid taolistes fossiilkütusekateldes koospõletamise potentsiaali hinnatakse sama suureks kui kivisöekatelde puhul. Saamisallikate järgi jaotatakse biomassi enamasti puidu (metsa), põllumajanduslikuks ja tööstusliku jääkproduktina tekkivaks biomassiks. Kuigi erineva päritoluga biomassil on põhimõtteliselt sarnased omadused ja koostis, on ka erinevusi energia- ja tuhasisalduselt ning kütteväärtuselt. See oleneb olulisel määral niiskusesisaldusest, mis on tavaliselt biomassi toormes kõrge ja mida on võimalik vähendada biomassi põletamiseelse kuivatamisega. Biomass kui tööstuse jääkprodukt Euroopa Liit on alles...
read more

Sõlmiti lepe Taastuvenergeetika Koja ning Erametsakeskuse vahel, võimaldamaks laialdasemat bioenergia kasutuselevõttu

Paar mõtet allpool oleva artikli kohta: On tõesti aeg mõelda sellele, et kuidas kasutatakse olemasoleva puidu ressurssi Eestis. Me võime küll rääkida, et biomass on taastuv energia liik, kuid samas peab olema tarbimine ja puidu juurdekasv tasakaalus. Olid ajad, kus saepuru leidus lademetes ning selle äraviimise eest maksti isegi peale. Tänase seisuga, on saepuru “väärtuslikum” kui kuld ning selle saadavus on minimaalne. Seetõttu on Lõuna-Eestis  hakatud kasutama kvaliteetset haket, mis tingib selle ikalduse katlamajade jaoks. On tore näha, et aina rohkem panustatakse sellele, et kasutada ära ülejääke nt. teeäärsetest aladest saadav võsa, selle asemel, et hakkuritesse visata väärtuslikku palki, mida siis kas pelletiks või birketiks pressitakse, sest nii tuleb kõige mugavam ettevõtjale (on ka selliseid juhtumeid). Loodetavasti suudetakse pidurdada kohaliku biomassi hinna hüppelist tõusu. Hakkepuidu katel on eduseisus eelkõige hakke odava hinna tõttu, hinna mitmekordistumisel oleks väga traagilised tagajärjed. Taastuvenergia Koda ja Erametsakeskus sõlmisid täna koostööleppe, et alustada koostööd bioenergia laialdasema kasutuselevõtu ning Eesti metsaressursi efektiivsema ja kestlikuma majandamise nimel. Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist rõhutas, et puiduenergial on arvestatav potentsiaal Eesti energiatootmises ja seetõttu tuleks seda valdkonda jõuliselt arendada. “Koostöökokkulepe loob senistele mõtetele selge raamistiku.  Bioenergia laialdasemaks kasutamiseks on plaanis mitmeid ühiseid projekte nii teadus- kui ka rakendusuuringute vallas.  Lisaks oleme võtnud eesmärgiks tõsta bioenergia alast teadlikkust avalikkuses,” tutvustas Rene Tammist koostööplaane. Taastuvatel allikatel põhinevas energiatootmises on Rene Tammisti sõnul headeks näideteks juba töös olevad koostootmisjaamad üle Eesti, mis tagavad tarbijale madalamad soojahinnad. “Puidu kasutamine energiamajanduses aitab kaasa regionaalse tasakaalu parandamisele, sotsiaalmajanduslikule arengule ning energiajulgeoleku tagamisele.” “Erametsakeskus on erinevatel infoüritustel selgitanud puidu kasutamise võimalusi energiaallikana nii omavalitsuste kui ka kohalikul tasandil energiamajanduse korraldajatele,” lisas Erametsakeskuse  juhatuse liige Jaanus Aun. “Samas oleme ka teinud ja teeme metsaomanike seas jätkuvalt selgitustööd, et metsa hea tervise tagamiseks on vaja seda senisest rohkem hooldada – teha hooldusraiet, puhastada tee- ja kraaviservi.” Metsa hooldamise käigus tekib palju raiejäätmeid, millele on vaja leida neile mõistlik kasutus. Raiejäätmetel on suur ja seni vähe kasutatud potentsiaal just energiaallikana. “Kui kasutame oksi ja võsa energia tootmiseks, on kasu mitmekordne: nii saame metsad korda, küttearved madalamaks ja puidu eest makstav raha jääb kohaliku kogukonna kasutusse,” ütles Jaanus Aun. “Samas on vaja ka riigi poolt rakendada meetmeid, et erametsade väheväärtuslik puit energia tootmisse jõuaks,” lisas ta....
read more

Uus koduleht on valminud

Tere! Läbi raskuste oleme jõudnud finišisse uue kodulehe valmistamise etapil. Kuna meie ettevõte on jõudsalt arenev, otsustasime luua uue kodulehe, et klientidele informatsiooni kergemini edastada ning anda paremat ülevaadet arengusuundadest. Võibolla suurimaks muutuseks kodulehel, on uus biomassi rubriik koos biokütuste kirjeldusega. Oleme aina rohkem kanda kinnitamas selles maailmas. Olgu selleks auru, sooja vee või elektri tootmine, nüüdsest pakume ka biokütusel baseeruvaid lahendusi.  Loodetavasti suudame tänu uuele kodulehele informatsiooni edastada oluliselt paremini kui varem ja koostöö saab sujuda veelgi mugavamalt. Lugupidamisega, Kaul...
read more