Eesti on biomassi doonorriik, kuid toodab endiselt üle 90 protsendi elektrist põlevkivist, mis viitab Eesti Energia strateegiajuhi Jaanus Arukaevu sõnul ilmselgele vastolule energiapoliitikas.

Eesti eristub biomassi omavatest riikidest selle poolest, riiklikus taastuvenergia arengukavas on kirjas kõige väiksem biomassi kasutamise soov. Me anname oma biomassi kui kõige odavama taastuvenergia allika teistele riikidele CO2 heitmete vähendamiseks. Ja kavandame seejärel oma taastuvenergia eesmärkide saavutamist kallimate tehnoloogiate ja energialiikide abil.

Biomassi kasutamist energeetikas me peatada ei suuda – see on Euroopas selge kliimapoliitiline otsus. Sisuliselt on põlevkivi osaline asendamine biokütustega kiireim ja odavaim viis vähendada Eesti tootmises põlevkivi osakaalu ja sellest tekkivat saastet.

Arukaevu väidab, et nõudlus hakkepuidu järele tõuseb lähiaastatel Euroopas 2,5 korda. See toob aga paratamatult ka puidu hinna tõusu Eestis, rõhutas Arukaevu, kes on ka energiatööstuse liidu juhatuse liige. Ta tõi välja, et Rotterdamis käivitati novembri alguses Euroopa esimene biomassi börs, sest energiatootjad vajavad kindlat ja stabiilset turgu.

Lätil on õigus ehitada uus 400MW võimsusega ka biomassi kasutav elektrijaam, millel juba on Euroopa Liidu riigiabi luba. Soome alustas aga sellest aastast biomassi kasutamise toetamist elektri tootmisel ning Taani ehitab ümber kõik sütt kasutavad jaamad, et neid saaks kasutada ka täielikult biomassi abil. On ilmne, et Läänemere piirkonnas kasvab nõudlus hakkepuidu järele märgatavalt.